Merineid
Lennuk
Pullu
Mida madrus joob
Lotta-Liisa
Abdul Abul-Bul-Amir
Heiska purjed
Rio Grande
New York'i neiu
Roseanne
Mexico
Kolm lehma
Rosabella
Täht
Whiskey Johnny
Vana madrus
Jää jumalaga Eestimaa I
Jonka-naka-naka
Jää jumalaga Eestimaa II
Käsmu laht
Jää jumalaga Eestimaa III
Reuben Ranzo
Jää jumalaga Eestimaa IV
Sally Brown
Jää jumalaga Eestimaa V
Ranzo hooi
Jää jumalaga Eestimaa VI
Piip ja tobacco
Jää jumalaga Eestimaa VII
Tõmba (Maahai)
Jää jumalaga Eestimaa VIII
Üks päev veel
Jää jumalaga Eestimaa IX
Jää jumalaga Eestimaa
Ilmumisaasta: 2001
Marko Matvere - laul, banjo, mandoliin, kitarr, nuppakordion, lõõts, tinavile
Erkki-Kalle Esop - bass, kontrabass, kitarr, laul
Joel Sarv - viiul, laul
Mait Seger - kitarr, laul
Raido Koppel - nuppakordion, laul
Hea kuulaja!

Jälle kord on Väikeste Lõõtspillide Ühing võtnud nõuks võõrkeelseid laule ümber panna. Evert Taube, kelle laulude mugandamisest koosnes eelmine sarnane katse, sai oma laulude loomisel päris kindlasti inspiratsiooni just nimelt neist viisidest, mida kuuled sellelt albumilt. Tegemist on shanty-dega ehk purjelaevamadruste töölauludega. Nende kuldajaks loetakse 19. sajandi keskpaika. Shanty tuleneb tõenäoliselt prantsusekeelsest sõnast "chanter" - laulma. Shantid aitasid hoida töörütmi. Kuna aurumasin oli alles kohmakas ja sisepõlemismootori leiutamiseni oli veel aega, tuli üksikisikute lihasjõud võimalikult efektiivselt summeerida. Selleks oli laeval shantyman ehk siis madrus, kes teadis peast erineva rütmiga laule ja võis vajaduse korral ka mõne salmi juurde improviseerida. Sedasorti eeslaulja oli nõutud mees ja see tuli arvesse ka tema tasustamisel. Kui töölõik oli teada ja mehed asendi sisse võtnud, alustas shantyman laulu. Koor liitus refrääniga, mis ajal siis konkreetse silbi või sõna peal tõmmati või lükati, sõltuvalt töö iseloomust.

Muidugi aitas laul ka tuju üleval hoida. Töö- ja olmetingimused laevas olid tänapäeva mõistes sageli ebainimlikud. Laulu sisse põimitud kriitika või pila eest, mis oli suunatud ohvitseride pihta, ei karistatud. Muul ajal tehtud üleastumiste eest karistati aga toorelt. Shantyd võib laias laastus jagada kaheks: working shanties ja forecastle shanties ehk siis töölaulud ja laulud tööst vabal ajal (meie albumil vastavalt 2. plaat ja 1. plaat). Forecastle on eesti keeles pakk ehk pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris, kus paiknesid ka madruste eluruumid. Töölaulud jagunevad omakorda alaliikideks.

Halyardshanty - lauldi purjede heiskamise või rehvimise ajal. Halyard - vall (hollandi keeles val) - purje raa või kahvli tõstmiseks kasutatav taim- või terastross. Raa ja purjekangas kokku võisid kaaluda 1000-2500 naela (üle tonni). Halyardshanty-t nimetati ka long drag shanty-ks ja seda kasutati raskema töö juures, mis nõudis rohkem aega tõmmete ja sättimise vahel. Koor laulis rea lõpus. Tõmbeid tehti koori ajal 1-3, sõltuvalt raskusest. Short drag shanty - tööde juures, mis nõudsid kiireid tõmbeid suhteliselt lühikese aja jooksul, näiteks purjede pealeandmine ja vähendamine. Capstain- või winldass shanty - ankrupeli või kepsli shanty. Kepsel oli suurt, ühe otsa peal püstiolevat niidirulli meenutav primitiivne vints laeva täävis, mille abil ankur põhjast üles hiivati. Spetsiaalsete kaigaste (hanspaakide) abil, mis torgati rulli ülaservas asuvatesse nelinurksetesse aukudesse, seda rulli nagu karusselli ringi ajades võis töö kesta tunde. Ankrupeli kasutati ka laeva haalamisel, asukoha muutmisel piiratud ruumis ilma purjede abita (kai ääres, sadamabasseinis, jões). Varpankur viidi aerupaadiga soovitud suunas välja ning hakati seejärel trossi rulli peale kerima kuni ankur põhjas haakus ja laev õiges suunas liikus.

Pumping shanty - pumbashanty ehk siis pumpamise juures lauldav laul. Kõik vanad purjelaevad lekkisid rohkemal või vähemal määral. Vesi kogunes pilssi (madalaim osa laeva põhjas) ja seda tuli aegajalt tühjendada. Pumpasid oli mitmesuguseid, kuid levinuim mudel meenutab vanaaegse tuletõrjetehnika näituselt nähtud kiigekujulise hoovaga riistapuud. Madrused asusid kahe- või kolmeste gruppidena hoova otste juurde ja rõhusid neid kordamööda rütmiliselt alla ja üles. Selline raske ja nüri töö võis vahetevahel, sõltuvalt tormist ja leki suurusest, kesta mitmeid ööpäevi.

Ceremonial shanty ja forecastle song, ka forebitters - lauldi enamasti tööst vabal ajal pakis. Laulmine oli levinuim meetod lõõgastumiseks. Kuulsad mehed ja lahingud, kohad, kus käidud, kodu, armastus, seiklused, paatos või lihtsalt naljalaulud. Tseremoniaalsed laulud kõlasid ekvaatori ületamise ja mahamaksu järgselt. Melanhoolseid laule - forebitters, võib nimetada lihtsalt merelauludeks. Ballaadid pajatasid raskest elust laeval, ohvitseride omavolist, laeva headest ja halbadest omadustest, emotsionaalsetest sündmustest sadamasseisu ajal jne. Osa neist ballaadidest on originaalina pärit puuraidurite ja kullakaevurite repertuaarist.

Whaling shanty - elu vaalapüügilaeval oli hullem, kui ükskõik millisel teisel alusel (va piraadilaev). Reisid kestsid sageli 2-3 aastat. Oma elu eest võitleva vaala sabalöök lömastas hetkega harpuunijate paatkonna, aga võis uputada ka suurema aluse. Lisaks saatis vaalapüüdjaid alati ja kõikjal roiskuva vaalarasva hais.

19. sajandi lõpus ja 20. alguses alustasid oma võidukäiku aurulaevad. Alul kaunis kohmakad ja aeglased, oli tulevik aga peagi nende. Suur purjelaev võis algelisest, auru jõul töötavast suguvennast, soodsa tuule korral, mööduda kui postist. Vastutuulega juubeldasid muidugi aurulaevnikud. On kirjeldatud juhtumeid, kui Inglise kanalis üksteisest mööduvate aluste madrused vastastikku paljaid tagumikke näitasid. Purjelaevade ajastu lõppemisega hääbusid ka shantyd. Ometi ei ole nad unustatud ja veel tänases maailmas leidub sadu shanty-koore. Nii Euroopas kui Ameerikas peetakse aastas kümneid shanty-festivale, kus võib kuulda vägagi autentset esitust. Miks neid laule eesti keeles ei tunta? Laiemalt levinutest võiks vist nimetada vaid kahte: "Mis teha siis, kui madrus on purjus?" ja "Surnukirstul viisteist meest". Viimane on pealegi spetsiaalselt kirjutatud Broadway muusikali tarvis. Vastus on siin ilmselt lihtne. Jänkimehed (eesti madrused, kes sõitsid maailmameredel rahvuslikult kirjus meeskonnas ja suhtlesid levinuimas, inglise keeles) ei naasnud enam vähetasustatud rannasõidule Eestis. Olen lugenud noore jänkimadruse päevikut, kus eestikeelsed sissekanded vahelduvad grammatiliselt küllaltki korrektses vormis inglisekeelsete laulutekstidega.

Kui vaadata VLÜ varasemat repertuaari, siis "Uisulaul" meenutab mõneti nn long drag shantyt. Refrääni sõnade: "...reisu, reisu hopp!" (purjelaeval sageli kasutatud hüüd vabavahi äratamiseks enne vahi algust, mugandus inglisekeelsest käsklusest "Rise and Shine" - EML), sõna "hopp" ajal võis tõmbamine aset leida küll.

Ruumipuudusel ei hakka me laulude inglisekeelseid originaaltekste siin ära trükkima. Asjast huvitatuile on siin mõned netiaadressid:
www.arrr.net/shanties/

Head kuulamist!
Marko Matvere